Kütijutud

Peipsi neli nägu

Uskumatult ilus talv anti meile tänavu ja tuleb veel viimast võtta, sest mine tea, kas jääd enam kunagi tulebki. Sülitan nüüd kolm korda üle õla. Talvist sikuskapüüki Peipsil ei asenda mitte miski, see on nii eriline tunne kui lähed hommikul vara järvele, teed mulgu, lased sikuska vette, teed paar tõstet ja siis käib vastu lanti tonks. Kirjeldamatult äge tunne on kala rauatükiga üle kavaldada. Edasi on vaja ainult õnne - peab lootma, et leiad augu kus ahven hakkab ketti tulema ja suur kala teeb ka suu lahti. Kui ei tee, pole ka hullu, sest iga Peipsil käik on nauditav ka siis kui kala eriti ei saa. Käisime järvel neli päeva jutti ja juba ainuüksi vahelduv ilm pakkus emotsiooni, mida kuival maal ei tunne.  
Ideaalne päev - päikeseline, tuulevaikne ja kala võtab.


Loe lisaks »


Kui kukkus, siis võttis

Talv on äge aeg ja ahvenapüük Peipsil kuulub vaieldamatult selle juurde! Kui jääd on ja kala natukenegi võtab, üritame alati talve jooksul vähemalt ühe pika nädalavahetuse järvel veeta. Seekordseteks märksõnadeks said külm ilm, jääpragu ning auhinnaks kannatlikkuse eest "võtt nagu vanasti". 
 Kahe tunniga norm täis, asjad kokku ja kojusõit. 

Loe lisaks »


Kraaviahvenad

Mis võiks olla veel ägedam, kui leida väikesest, kraavimõõtu ojast aplalt toituv ahvenaparv ja neile sikuska nina ette lasta. Talipüügimekad on küll Peipsi järv ja Pärnu laht, aga vahel tasub proovimas käia ka jõesonnidel ja väiksematel järvedel, sest neil võib saada lihtsalt uskumatuid elamusi. Kala võib olla ka poolemeetrises vees ja kui seal midagi nina ette kukub, siis hakkavad matsud käima.


Loe lisaks »


TRALLI HAKKAB SAAMA

Kui sul on 10-aastane poeg, kes on kalapüügi järgi hull, siis ei lasta isegi 1. jaanuari hommikul korralikult välja puhata. Olime seekord Lõuna-Eestis ja hommikul käisime kohe ühe väikejärve jääd proovimas. Kandis küll ja lasime sellele sikudega ringi peale, kuid ainsaks tuvastatud elusolendiks jäi alamõõduline haug. Jää kandis korralikult ja otsustasime proovida ka teise väikejärve pealt.  


Loe lisaks »


13,7

13,7kg ilusas mõõdus ahvenat on tänavu Peipsil täitsa arvestatav saak. Püük käis rauaga, sest Peipsil kombainitada või mõllitada on minu jaoks mõnu rikkumine. Kui poolekilone päts ikka laksu vastu sikut paneb, siis seda tunnet ei saa võrrelda mitte ühegi kalapüügiga.  


Loe lisaks »


Peipsil on vanad head ajad tagasi

Hooaja esimesed kümme kilo maru ilusas suuruses ahvenat on käes! Niisugust püüki nagu laupäeval Peipsil ei osanud ma küll oodata. See tuli see nagu pauk luuvarrast, sest mõttes olin ma Peipsi selleks talveks juba maha kandnud. Kala polnud korralikult juba sügisel ja esimeste nädalate püügid näitasid, et tulemas on mikroahvenate aasta.

Loe lisaks »


Peipsi õppetunnid

Jõllitan Rakvere bensiinijaama peldiku uksel alkoinfo plakatit, mille üks küsimus on umbes selline: „kas sa oled kunagi pohmelli pärast tööle/kooli hiljaks jäänud?“ Kurat, ma jäin kalale hiljaks! Kasepääle jõudsin alles südapäeval. Vabariigi aastapäeva järgne kalapüük algas minu jaoks ülipiinlikult.



Loe lisaks »


Kiidelda ei ole millegagi

Kui kala ei võta, peab leidma põhjuse nurjaläinud päeva põhjendamiseks. Ilm oli ilus, mõnus oli olla jm on siis peamised argumendid, millega ennast lohutada. Tegelikult tuleb ausalt tunnistada, et oskuseid napib või siis tõesti ei sattunud sööva kala peale.


Loe lisaks »


Peipsi avapauk 2017

Kas Peipsi on juba jääs? Kas inimest kannab? Millal piirivalve võiks järve lahti teha? Need on küsimused, mis erutavad iga tõsisemat sikumeest alates esimese jää tekkimisest. Vaesed Peipsi äärsed sõbrad saavad paari nädala jooksul surmani ära tüüdatud, sest need küsimused vajavad vastuseid kui mitte iga päev, siis ülepäeva kindlasti. Tänavu avanes Peipsi jaanuari teisel nädalal, nädalalõpus olime meiegi kohal, sest kuuldavasti kala saadi. 



Loe lisaks »