Märtsi esimestel päevadel käisime esimest korda talvel Ahvenamaal, eemärgiga püüda sikuga ahvenat ja ehk saada jää pealt kätte ka mõni koha. Kohtadest ja kala landieelistustest ei teadnud me suurt midagi ja selle kohta oli tulemus väga hea.
Mitte, et mina mingi härrasmees oleks, pigem ikka tavaline maakas, aga just
nii ma viimast Ahvenamaa kalatrippi nimetaks. Reede õhtul, peale tööpäeva lõppu
istusime Tallinnas lennukile, lühikeste peatuste järel Helsingis ja Turus,
maandusime kolm tundi hiljem Mariehamnis. Pool tundi taksosõitu ja olimegi
kohal. Tegelikult võiks ka hommikuse lennuga minna, püügiaeg sellest oluliselt
ei vähene. Kuid ärme unusta, et kalapüük on siiski seltskondlik ajaviitmise
vorm, eriti see härrasmeeste oma, ja mõni liiter head Vene viina aitab
korralikult sotsialiseeruda.
