Härrasmeeste kalapüük

Mitte, et mina mingi härrasmees oleks, pigem ikka tavaline maakas, aga just nii ma viimast Ahvenamaa kalatrippi nimetaks. Reede õhtul, peale tööpäeva lõppu istusime Tallinnas lennukile, lühikeste peatuste järel Helsingis ja Turus, maandusime kolm tundi hiljem Mariehamnis. Pool tundi taksosõitu ja olimegi kohal. Tegelikult võiks ka hommikuse lennuga minna, püügiaeg sellest oluliselt ei vähene. Kuid ärme unusta, et kalapüük on siiski seltskondlik ajaviitmise vorm, eriti see härrasmeeste oma, ja mõni liiter head Vene viina aitab korralikult sotsialiseeruda.

Erinevalt enamikust ei olnud meie eesmärgiks suurte haugikollide tabamine, vaid hoopis koha- ja ahvenapüük.  Meid oli seitse, hommikul startisime kohe merele ja kuna meie paatkond oli esimene, saime kohe õige koha, "kivi" peale. Niikaua kui mina videokaamerat näppisin, tegi minu paadikaaslane esimese heite ja sai kohe ka esimese ahvena. Tundus, et nüüd püüame nii, et paat läheb põhja, aga edasi muidugi nii lihtsalt ei läinud. Me olime end ankrusse pannud täpselt mätta peale, ehk siis sinna, kuhu oleks pidanud hoopis viskama. Vahetasime kohta, aga võtt oluliselt paremaks ei läinud. Või tähendab, minul läks - sain kätte ilusa 360gr ahvena, mis jäigi kogu seltskonna reisi suurimaks. Teate, kui hea on tunne, kui paadikaaslane sind kadedalt altkulmu piidleb? Sundisin teda veel kalast pilti tegema, et tema piina ja enda rõõmuhetki pikendada.

 Vahepeal saime teada, et kõik teised paatkonnad olid lisaks ahvenatele tabanud ka mõned kohad. Mõne asukohavahetuse järel leidsime astangu, kus oli näljast kala peal nagu putru. Kiiresti tõstsime kokkuleppelist alammõõtu, et õhtune fileerimine tööks kätte ei läheks. Ahvenat tuli iga viskega, aga sekka sain ka esimesed kohad. Ja siis tuli klassika, nirvaana, see millest Emajõe mehed räägivad. Koha tõusis astangu peale toituma ja ahven peksti söögiplatsilt tugevama õigusega kus see ja teine. 

Edasi saime iga viskega kas kohatogimisi, äraminekuid või kala paati. Kogu asja kõige nõmedam osa on see, et püük käib 20 meetri sügavuselt ja 30gr peaga jigi vajub põhja kuskil minuti. Ega me täpselt mõõtnud, aga igal juhul tundub see hea võtu ajal igavik, mis lihtsalt head aega raiskab. Kogu pull kestis vast tunnikese, selle ajaga saime paati 16 koha, millest kümmekond võtsime ära. Uskumatult äge on see jigipüük!

Niisugustest kohavõttudest olen ma siiamaani ainult kuulnud. Kummalisel kombel võtab koha Ahvenamaal meres veidi teisiti kui Emajões. Päris mitmeid kordi haaras kala lanti siis, kui see põhjast tõusma hakkas ja mitmel korral oli kala landi suhu võtnud siis, kui see põhjas lebas. Emajões lööb koha ainult langevat lanti, või vähemalt mina pole teisiti kala saanud. Aktiivse võtu ajal ei paistnud kala lanti valivat, söödi enamvähem kõike, mis nina ette sattus. Kui võtud oli harvemad ja kala veel nii aktiivne ei olnud, andsid minul parimaid tulemusi Keitechi "söödavad" kummilutid. Paadikaaslasel töötas väga hästi ka tavaline roheline-must sirpsaba. 

Õhtuks selgus, et iga paatkond oli ära võtnud enamvähem ämbritäie kala. Kokku 13kg koha ja 32kg ahvenat. Härrasmeeste kalapüügi juurde kuulub seegi, et kalafileed panime õhtul kõik ilusti vaakumpakenditesse, et neid oleks lihtne lennukiga tagasi viia.

Teine püügipäev oli enamvähem esimese kordus, taas said kõik ämbritäie kala. Minu isiklik tragöödia oli kihlveos kaotatud 10 eurot. Me polnud juba tükk aega ühtegi võttu saanud ja vedasime paadikaaslasega kihla, kas ta saab järgmise heitega kala. Teate, kui põnevaks võib isegi vormelisõit minna, kui sellele 5 euri vahele panna? Paadikaaslane, kurat, saigi selle heitega ahvena. Revanšivõimaluse andis ta mulle alles päeva viimase heitega ja ma sain ka kolm korda kala otsa. Kas ma sain oma kümme eurot tagasi, saab teada siis, kui reisivideo ükskord valmis saab.

Kahe päeva peale võtsime seitsme püüdja peale ära 80kg kala, sh 55kg ahvenat ja 25kg koha. Lennuajad on sellised, et sügisel saab ka teise püügipäeva teha täispikana. Pühapäeva südaööks on kõik ilusti kodus tagasi, kalad on fileeritud ja vaakumpakendid saab otse sügavkülma panna.

Väga lahe ja mugav kalapüük. Härrasmeeste värk.


Eelmine
Lugu paljast soomlasest, ahvenatest, järveforellist ja teekonnast
Järgmine
Kalapüük mis pakub jahiga võrdväärset adrenaliini

Lisa kommentaar

Email again: