Peipsil on vanad head ajad tagasi
Sellel postitusel on 1 vastus
Hooaja esimesed kümme kilo maru ilusas suuruses ahvenat on käes! Niisugust püüki nagu laupäeval Peipsil ei osanud ma küll oodata. See tuli see nagu pauk luuvarrast, sest mõttes olin ma Peipsi selleks talveks juba maha kandnud. Kala polnud korralikult juba sügisel ja esimeste nädalate püügid näitasid, et tulemas on mikroahvenate aasta.
Eelmise nädala alguses hakkas Peipsilt tilkuma info, et lõpuks ometi on hakatud saama ka ilusamat kala, aga nii nagu ikka, oli reedeks teada, et kala on jälle suu lukku pannud või kadunud. Kala võttis ju alati eile ja võtab jälle homme! Midagi olla siiski saadud Varnja-Kolkja piirkonnast ja nii üritasin minagi sõpradele selgeks teha, et lähme ka sinna. Õnneks oli sõpradel mõistust rohkem, nad ütlesid, et kuskile Varnjasse, suure pundi sisse me ei lähe ja otsime ikka oma kala edasi. Kohe esimeses peatuskohas saime mikroahvenate vahel mõned ilusamad kalad ja hakkasime ala läbi püüdma. Mina jäin kinni augu peale, kus väikeste vahelt tilkus välja ka üheksa ilusat kala, üks neist enamvähem poolekilone.
Päev oli juba hästi alanud, ma olin kindel, et nii ilusaid kalu teistel ei ole. Kuni ma korraga nägin, et kaugemale liikunud sõprade käed käivad nagu tuuleveskid ja üksteise järel tulevad jääle ilusad kalad. Ma pole elu sees jääpuuri ja seljakotiga nii kiiresti 400 meetrit läbinud kui siis. Kohe auk sisse ja kohe ka ilus kala ning siis vaikus. Aega polnud kaotada, sest ühel sõbral oli selleks hetkeks juba pea 10kg ilusat kala käes. Liikusin 50 meetrit meestest eemale, uus auk ja siis see tuligi! Hetk, mille nimel tasub Peipsil käia. All olev kala läks paugust käima ja niikui sikuska all kukkus see ka ära rabati. Ilusat kala tuli ketti. See on kõige ägedam asi, mis ühe kalamehega juhtuda saab. Aktiivne võtt kestis kuskil poolteist tundi ja siis pani kala uuesti suu lukku. Liikusime edasi ja leidsime veel kohti, kus väikese kala hulgas tuli jääle ka ilusamaid isendeid, kuid need oli üksikud kalad. Kodus kala kaaludes selgus, et kotti olin pannud täpselt 10,54kg ilusat ahvenat. Täpselt paras ports, et osa ära suitsutada ja osa fileena pannile panna. Täpi i peale pani kalade kaalumine, kui selgus, et panin ca 100 grammiga kinni ka omavahelise mõõduvõtmise. Kurat, see on hea tunne.
Nüüd tagasi pealkirja "Peipsil on vanad head ajad tagasi" juurde. Minusugune pessimist tahaks lõppu panna küsimärgi, sest ega ma seda tegelikult usu, aga mine tea. Vähemalt on siis põhjust rõõmustada, kui kala ilusti tuleb ja kui ei tule, saab mõelda, et ma ju teadsin. Ootusi ei tohi liialt üles kütta. Seitse aastat tagasi, kui Peipsil oli meeletult palju suurt ahvenat, oli 40 kg päevasaak ka minusgusele täiesti püütav, aga sellel aastal on kuulda olnud vaid mõnest üksikust 15-20 kg päevasaagist, mille saavad ka mehed, kes käivad kalal iga päev. Aga vähemalt üks äge jääpüük on mul tänavu käes. Tasus minna.
Päev oli juba hästi alanud, ma olin kindel, et nii ilusaid kalu teistel ei ole. Kuni ma korraga nägin, et kaugemale liikunud sõprade käed käivad nagu tuuleveskid ja üksteise järel tulevad jääle ilusad kalad. Ma pole elu sees jääpuuri ja seljakotiga nii kiiresti 400 meetrit läbinud kui siis. Kohe auk sisse ja kohe ka ilus kala ning siis vaikus. Aega polnud kaotada, sest ühel sõbral oli selleks hetkeks juba pea 10kg ilusat kala käes. Liikusin 50 meetrit meestest eemale, uus auk ja siis see tuligi! Hetk, mille nimel tasub Peipsil käia. All olev kala läks paugust käima ja niikui sikuska all kukkus see ka ära rabati. Ilusat kala tuli ketti. See on kõige ägedam asi, mis ühe kalamehega juhtuda saab. Aktiivne võtt kestis kuskil poolteist tundi ja siis pani kala uuesti suu lukku. Liikusime edasi ja leidsime veel kohti, kus väikese kala hulgas tuli jääle ka ilusamaid isendeid, kuid need oli üksikud kalad. Kodus kala kaaludes selgus, et kotti olin pannud täpselt 10,54kg ilusat ahvenat. Täpselt paras ports, et osa ära suitsutada ja osa fileena pannile panna. Täpi i peale pani kalade kaalumine, kui selgus, et panin ca 100 grammiga kinni ka omavahelise mõõduvõtmise. Kurat, see on hea tunne.
Nüüd tagasi pealkirja "Peipsil on vanad head ajad tagasi" juurde. Minusugune pessimist tahaks lõppu panna küsimärgi, sest ega ma seda tegelikult usu, aga mine tea. Vähemalt on siis põhjust rõõmustada, kui kala ilusti tuleb ja kui ei tule, saab mõelda, et ma ju teadsin. Ootusi ei tohi liialt üles kütta. Seitse aastat tagasi, kui Peipsil oli meeletult palju suurt ahvenat, oli 40 kg päevasaak ka minusgusele täiesti püütav, aga sellel aastal on kuulda olnud vaid mõnest üksikust 15-20 kg päevasaagist, mille saavad ka mehed, kes käivad kalal iga päev. Aga vähemalt üks äge jääpüük on mul tänavu käes. Tasus minna.
1 vastus
Lisa kommentaar