38/108/33
Sellest kutist kasvab kalamees. Kindlasti! 9-aastane Joonatan on minuga Hiiumaal tuulehaugi püüdmas teist korda aga ma olen alati valmis temaga uuesti kalale minema. Emotsioonid, mis selle noore kalamehe näost peegeldavad kui tuulekad lanti togivad, otsa jäävad ja veest välja hüppavad, on lihtsalt võrratud. Neid näoilmeid juba sõnadesse ei pane. Ja see võistlushasart, et kas ta suudab vanamehele pähe teha!
Reede läks meil enamvähem normaalselt. Hommikul alustasime püüki sogase veega alas, kus kala eelmisel päeval madaliku servas laiutas ja saime kätte kümmekond kala. Mitte just liiga edukas start aga ei midagi hullu.
Mulle ei meeldi sogane vesi, sellepärast ei käi ma enam eriti järvede peal kalal. Mis neis porilompides ikka kalastada, kui saab merele minna. Päeva peale läks tuul tugemaks, kuid ikkagi suundusime lahe keskele selgema veega krasse otsima - kui ka kala ei saa, siis on vähemalt endal mõnus olla. Lisaks selgele veele leidsime ka kala, mitte meeletult aga mõne tunniga oli paadis juba 38 tuulekat.
Laupäeval jäime kohe linna all olevate madalike peale ja kuigi tuul läks juba päris tugevaks, siis sinna me ka jäime. Tasuks meelekindluse eest saime 108 ilusat tuulehaugi ja meeletu hulga ägedaid emotsioone, sest tuulekas on oma suuruse kohta korralik kakleja. Niipalju tuulekat pole mul ühes päevas paadis olnudki.
Pühapäeval oli merel juba korralik torm, tuul ulus nii 15m/s aga kuna suund oli maa pealt ja püüda sai, siis läksime enne kojusõitu veelkorra merele. Pilt ei kirjelda olukorda merel päris adekvaatselt, silmaga vaadates oli meri ühtlaselt kihutavaid jäneseid täis ja teiselpool saart oli korralik põrgu lahti. Kahetunnise püügiga saime kätte veel 33 kala ja kuna norm oli ammu täis, siis panime kodu poole ajama. Selline supernädalavahetus Hiiumaal. Noorima poja üle on muidugi eriti hea meel, selle tegelasega olen ma valmis iga kell luurele minema.
Mulle ei meeldi sogane vesi, sellepärast ei käi ma enam eriti järvede peal kalal. Mis neis porilompides ikka kalastada, kui saab merele minna. Päeva peale läks tuul tugemaks, kuid ikkagi suundusime lahe keskele selgema veega krasse otsima - kui ka kala ei saa, siis on vähemalt endal mõnus olla. Lisaks selgele veele leidsime ka kala, mitte meeletult aga mõne tunniga oli paadis juba 38 tuulekat.
Laupäeval jäime kohe linna all olevate madalike peale ja kuigi tuul läks juba päris tugevaks, siis sinna me ka jäime. Tasuks meelekindluse eest saime 108 ilusat tuulehaugi ja meeletu hulga ägedaid emotsioone, sest tuulekas on oma suuruse kohta korralik kakleja. Niipalju tuulekat pole mul ühes päevas paadis olnudki.
Pühapäeval oli merel juba korralik torm, tuul ulus nii 15m/s aga kuna suund oli maa pealt ja püüda sai, siis läksime enne kojusõitu veelkorra merele. Pilt ei kirjelda olukorda merel päris adekvaatselt, silmaga vaadates oli meri ühtlaselt kihutavaid jäneseid täis ja teiselpool saart oli korralik põrgu lahti. Kahetunnise püügiga saime kätte veel 33 kala ja kuna norm oli ammu täis, siis panime kodu poole ajama. Selline supernädalavahetus Hiiumaal. Noorima poja üle on muidugi eriti hea meel, selle tegelasega olen ma valmis iga kell luurele minema.
Lisa kommentaar