Vimmalaksud 2019
Pole ma eriline "pikalati" mees aga paar korda kevade jooksul käsiõngega särge või vimba püüda on kihvt. Eriti vimba, sest kala on suur ja tamiil vingub kui elukas vooluvees putku pääseda üritab.
Sel kevadel läks kuidagi nii, et särjele ma pihta ei saanudki. Esimest korda sain jõe äärde siis, kui oli veel liiga vara - kala oli paar päeva varem küll natuke tõusnud, aga siis läks uuesti külmaks ja mina sain kätte ühe särje! Sõber, keda ma pean kõvaks õngitsejaks, ei saanud sedagi. Järgmisel korral oli särg juba läbi, küll aga oli jões ilusat ja suurt vimba.
Jõe äärde jõudsin alles lõunal ja kummalisel kombel sain ka püügikoha. Kui esimese laskmisega sain kätte väiksema ja juba "karvase" särje, siis edasi tuli praktiliselt ainult vimba. Õhtuks oli sumbas 19 kena vimba, lisaks mõned kassisärjed.
Paar päeva hiljem õnnestus veel korra jõe äärde pääseda. Sel päeval kala eriti ei tõusnud ja need, kes kohal olid hoidsid suu lukus. Õhtu lõpuks midagi ikka sumpa kogunes.
Äge, kuradi äge on õngepüük, kui saab voolus selliseid kalu väsitada.
Vimmaäkilise valmistamisest olen varem kirjutanud, kes tahab kerib allapoole. Püügiga samal perioodil sattusin taaskord avatud sadamate päeval ühte väikesadamasse kalakokaks ja see äkis on hitt. Lisaks proovin esimest korda ka vimba kuivatada, aga teen katseks pauku teistmoodi. Vältimaks pika kuivamise jama tõmbasin kalade küljed maha, panin soola ja nüüd lähevad fileed kuivatisse. Kui õnnestub ja süüa sünnib, siis edaspidi nii teengi.
EDIT: vimmaküljed said 12 tunniga kuivaks ja on täitsa head, aga kuivatatud särg maitseb mulle rohkem. Kui peaksin tulevikus siiski vimba kuivatama, siis täpselt samamoodi. Vimb on rasvane kala ja ühes tükis või ka tervena kuivatamine võtab 3-4 nädalat, mille jooksul tuleb veel kärbestega võidelda. Lisaks hakkab rasv juba rääsuma. Kuivatiga jääb kogu see jama ära.
Jõe äärde jõudsin alles lõunal ja kummalisel kombel sain ka püügikoha. Kui esimese laskmisega sain kätte väiksema ja juba "karvase" särje, siis edasi tuli praktiliselt ainult vimba. Õhtuks oli sumbas 19 kena vimba, lisaks mõned kassisärjed.
Paar päeva hiljem õnnestus veel korra jõe äärde pääseda. Sel päeval kala eriti ei tõusnud ja need, kes kohal olid hoidsid suu lukus. Õhtu lõpuks midagi ikka sumpa kogunes.
Äge, kuradi äge on õngepüük, kui saab voolus selliseid kalu väsitada.
Vimmaäkilise valmistamisest olen varem kirjutanud, kes tahab kerib allapoole. Püügiga samal perioodil sattusin taaskord avatud sadamate päeval ühte väikesadamasse kalakokaks ja see äkis on hitt. Lisaks proovin esimest korda ka vimba kuivatada, aga teen katseks pauku teistmoodi. Vältimaks pika kuivamise jama tõmbasin kalade küljed maha, panin soola ja nüüd lähevad fileed kuivatisse. Kui õnnestub ja süüa sünnib, siis edaspidi nii teengi.
EDIT: vimmaküljed said 12 tunniga kuivaks ja on täitsa head, aga kuivatatud särg maitseb mulle rohkem. Kui peaksin tulevikus siiski vimba kuivatama, siis täpselt samamoodi. Vimb on rasvane kala ja ühes tükis või ka tervena kuivatamine võtab 3-4 nädalat, mille jooksul tuleb veel kärbestega võidelda. Lisaks hakkab rasv juba rääsuma. Kuivatiga jääb kogu see jama ära.
Lisa kommentaar