Nutt ja hala

Väikese kala hulgas tavaliselt suurt ei ole, jätsin nad rahule ja liikusin edasi. Järgmise nurga peal kõik kordus: jälle väikesed forellid, kokku käis neid paadist läbi kaheksa tükki, lisaks lugematu arv landitogimisi. Liikusin mööda rannikut kaugemale, vesi läks aina külmemaks ja tunne nadimaks, kuni ühe karitipu juures ujus landile järgi ilus kala, silma järgi vähemalt 2,5 kilone. Ta tuli laisalt, justkui näidates, et "ma olen siin olemas, aga ma ei ole nii loll, et su raudkala süüa". Ei aidanud landistopid ega jõnksutamine, suud see kala lahti ei teinud. Enne paati keeras hoopis rahulikult ringi ja vajus kaugemale. Täpselt suure kala käitumine. Vahetasin lante ja piitsutasin vett nagu meeletu, kuid nii reede õhtu lõppeski. 

Laupäeval otsustasime õngega vimba ja särge püüda. Ma ei ole suurem korgipüügi fänn, aga kui suur vimb ikka õnge otsas sööstab, siis see tunne on megaäge. Kala saamiseks tuleb Rumbal olla õige koha peal ja koha saamiseks tuleb kohal olla kell kuus või varemgi. Meil sööta kodus valmis ei olnud, kohale jõudsime alles lõunaks. Ülejäänud päeva vaatasime vesiste suudega pealt, kuidas oskajad mehed õige nurga peal vimba ja särge rebisid. Meie saime mõlemad kaks vimba ja natuke särge. Tegelikult täpselt nii palju kui vaja, aga tunne oli ikka sant. 

Pühapäeva õhtul läksime uuesti forelli püüdma, seekord hoopis ida suunas. Püügipaigas oli kõik ilus: tuulesuund võinuks olla parem, aga polnud lootusetu, merel oli katus peal ja vesi selge. Kala ka täitsa olemas, sõber sai kohe korraliku kala võtu ja landitogimise, siis minul kala küljes aga läks lahti. Suure merepiitsutamise peale saime õhtuga kokku kuus kontakti aga need olid füüsilised ja visuaalsed kontaktid! Paadist ühtegi kala läbi ei käinud.

Tegelikult võiks ju nädalavahetusega väga rahul olla - vee äärde sai, ilm oli ilus ja olla mõnus, kalad togisid, ajasid järgi ja mõne sai isegi kätte, aga puhastama ei pidanud suurt midagi. Seega, kõik head asjad olid olemas ja halbu nagu polnudki. Asja rikub ära see, et teised samal ajal said kala! Laupäeval peetud meriforellivõistlusel saadi kümme ilusas mõõdus kala, vimmapüügi ajal kiskusid õige koha peal seisnud mehed rohkem kui 15 kala välja ja särge pealekauba. Pühapäeval, kalapüügivõistluse teisel päeval, saadi veel üheksa kala. Kui ühtegi teist püüdjat ei oleks ja millegagi võrrelda ei saaks, siis võiks ju enda nädalavahetuse igati kordaläinuks lugeda. Nüüd on aga üks nutt ja hala nende kalade pärast, kelle teised kinni võtsid. Inimloomus on keeruline - ma ei oska õieti nautida seda, mis olemas on, vaid nutan taga seda, mis on teistel. Tuleb areneda.