Mida teha 30kg ahvenaga?
Kui kala võtab ei ole sikuga 15 kilo ahvenat päevas püüda eriline kunst. Saab ka rohkem, kui piiraguid veel polnud tuli ette ka 40kg päevi. Palju keerulisemaks läheb siis, kui koju tassitud kalahunnik tuleb ära puhastada ja ära süüa.
Viimati olime 30kg kalaga kodus paar nädalat tagasi, kui pojaga pühapäeva õhtul Peipsilt tulime. Olen ikka proovinud kalakotti kraanikaussi sokutada ja ise diivanile pikali visanud, et äkki seekord puhastab naine kala ära, aga seni pole läbi läinud. Tema puhastamata kala kätte ei võta ja eks ma mõistan teda - anna kuradile sõrm, võtab terve käe. Targem on olla täielikult eitaval seisukohal. Mis siis ikka, tuli meestel noad kätte võtta ja kalad sain roogitud või fileeritud.
Toiduvalmistamisel on meie valik number üks praetud ahvenafilee. Hooaja alguses ei paneeri me fileed millegagi, pannile läheb puhas kala, võid, soola ja pipart. Oleme seda söönud meeletutes kogustes, aga no ei tüdine.
Kui puhas kala ära tüütama hakkab, siis tulevad mängu ka erinevad paneeringud, alates klassikalisest riivsaiast ning lõpetades rukkikama, tatrajahu ja muu seesugusega. Kunagi proovisime ka nülitud ahvenarümpade paneerimist nisujahu ja Nomu kalamaitseaine segus ning ka see maitses hästi. Nüüd ei tea, kas seda maitseainet enam kuskil müüaksegi.
Valik number kaks on suitsuahven. Mingit raketiteadust valmistamises ei ole - ainus, milles maitsed kipuvad lahknema, on soolamine. Mul on tuttavaid, kes hoiavad kala ööpäeva 12% soolvees ja hiljem kolm tundi puhtas vees. Mulle ei meeldinud, sest kala jäi kuidagi liiga steriilne ning tundus nagu imeks sool viimasegi kalamaitse välja. Teised tuttavad suitsutavad kala soolamata, ahjust võttes murravad lahti ja panevad soola hiljem peale. Ideeliselt hea plaan, sest sool võtab teatavasti kala mahlad jooksma ja nii valmistatuna peaks kala jääma mahlasem. Ise ei viitsi, see on paras jändamine. Mina määrin roogitud kala kõhuõõnde paraja näpuotsatäie soola, lasen natuke tõmmata ja suitsuahju ta läheb. Jääb mahlane, natuke rätiku all tõmmates imenduvad nii soola- kui suitsumaitse kenasti lihasse. Parim suitsukala peab niikuinii natuke tõmmata saama. Selge ahvenasupp on kõige parem supp üldse! Meie kodus tehakse nii, et keedetakse väiksematest "moosiahvenatest" puljong, siis läheb sisse kõik, mis ühe supi sees käib ja kõige lõpuks lisame tükeldatud ahvenafilee tükke. Supp jääb puhas, mingeid luid pole ja maitseb võrratult. Kui fileed on väga palju, siis teen siia aseaineks ka soolakala. Kõige traditsioonilisem on kala, sibularõngad, sool, pipar, aga vahel võib ka katsetada. Pildil oleval taldrikul on lisaks versioonid vähese küüslauguga ja teine küüslauguõliga. Paraku oli seekord tavaküüslauk natuke liiga vänge - ilmselt ämma peenramaalt, mitte Hinast, ja õli ei andnud küüslaugumaitset üldse. Ära söödi ikkagi kõik.
Oleme teinud ka praetud ahvenafileed tomatikastmes, mille võib soovi korral tšilli, sibula ja maitseainetega tuunida täpselt nii vürtsikaks nagu on soovi. Põhimõtteliselt nagu räim tomatis. Hommikul saia peal maitseb imehästi. Kindlasti on meil veel midagi avastada ja ärge hoidke ennast tagasi, pange oma variandid kommentaaridesse.
Allolevaid lehti võib ka jälgima hakata, olete kütijuttude lugudega paremini kursis.
Facebook - https://www.facebook.com/raimo.kummer
Instagram - https://www.instagram.com/raimokummer/
Youtube - https://www.youtube.com/channel/UCKwWs301W6WSuDNoCaxCeyg/videos
Toiduvalmistamisel on meie valik number üks praetud ahvenafilee. Hooaja alguses ei paneeri me fileed millegagi, pannile läheb puhas kala, võid, soola ja pipart. Oleme seda söönud meeletutes kogustes, aga no ei tüdine.
Kui puhas kala ära tüütama hakkab, siis tulevad mängu ka erinevad paneeringud, alates klassikalisest riivsaiast ning lõpetades rukkikama, tatrajahu ja muu seesugusega. Kunagi proovisime ka nülitud ahvenarümpade paneerimist nisujahu ja Nomu kalamaitseaine segus ning ka see maitses hästi. Nüüd ei tea, kas seda maitseainet enam kuskil müüaksegi.
-2.jpg)
Valik number kaks on suitsuahven. Mingit raketiteadust valmistamises ei ole - ainus, milles maitsed kipuvad lahknema, on soolamine. Mul on tuttavaid, kes hoiavad kala ööpäeva 12% soolvees ja hiljem kolm tundi puhtas vees. Mulle ei meeldinud, sest kala jäi kuidagi liiga steriilne ning tundus nagu imeks sool viimasegi kalamaitse välja. Teised tuttavad suitsutavad kala soolamata, ahjust võttes murravad lahti ja panevad soola hiljem peale. Ideeliselt hea plaan, sest sool võtab teatavasti kala mahlad jooksma ja nii valmistatuna peaks kala jääma mahlasem. Ise ei viitsi, see on paras jändamine. Mina määrin roogitud kala kõhuõõnde paraja näpuotsatäie soola, lasen natuke tõmmata ja suitsuahju ta läheb. Jääb mahlane, natuke rätiku all tõmmates imenduvad nii soola- kui suitsumaitse kenasti lihasse. Parim suitsukala peab niikuinii natuke tõmmata saama. Selge ahvenasupp on kõige parem supp üldse! Meie kodus tehakse nii, et keedetakse väiksematest "moosiahvenatest" puljong, siis läheb sisse kõik, mis ühe supi sees käib ja kõige lõpuks lisame tükeldatud ahvenafilee tükke. Supp jääb puhas, mingeid luid pole ja maitseb võrratult. Kui fileed on väga palju, siis teen siia aseaineks ka soolakala. Kõige traditsioonilisem on kala, sibularõngad, sool, pipar, aga vahel võib ka katsetada. Pildil oleval taldrikul on lisaks versioonid vähese küüslauguga ja teine küüslauguõliga. Paraku oli seekord tavaküüslauk natuke liiga vänge - ilmselt ämma peenramaalt, mitte Hinast, ja õli ei andnud küüslaugumaitset üldse. Ära söödi ikkagi kõik.
Oleme teinud ka praetud ahvenafileed tomatikastmes, mille võib soovi korral tšilli, sibula ja maitseainetega tuunida täpselt nii vürtsikaks nagu on soovi. Põhimõtteliselt nagu räim tomatis. Hommikul saia peal maitseb imehästi. Kindlasti on meil veel midagi avastada ja ärge hoidke ennast tagasi, pange oma variandid kommentaaridesse.
Allolevaid lehti võib ka jälgima hakata, olete kütijuttude lugudega paremini kursis.
Facebook - https://www.facebook.com/raimo.kummer
Instagram - https://www.instagram.com/raimokummer/
Youtube - https://www.youtube.com/channel/UCKwWs301W6WSuDNoCaxCeyg/videos
Lisa kommentaar