Akutrellipuuriga Pärnu lahel
Mõnda aega olen kadedusega vaadanud, kuidas sõbrad akutrelliga jäässe auke puurivad ja arvanud, et ma saan ikka ilma hakkama ja nühin oma augud käsitsi sisse. Aga Peipsil kala otsides on vahel õhtuks käed nii väsinud, et viimaseid pöörded lähevad jäässe ainult tahtejõuga. Jääpuuridele mõeldud adaptereid olen poodides näinud, aga kui hakkasin otsima millistele tingimustele peaks vastama akutrell, siis jäin hätta. Kui leidub veel sama rumalaid kalamehi nagu mina, siis videost saab vähemalt algteadmised millist puuri ja trelli valida ning mida peaks akutrelliga jääle minnes jälgima, et asjad ja ise terveks jääks. Kalu näeb muidugi ka.
Asseri puuri leidsin Jahipaunast ja see on sptsiaalselt akutrellile tehtud spiraal, mingisuguseid lisavidinaid pole juurde vaja. Üks sõber on sama puuri juba kolm aastat kasutanud ja isegi värv pole maha tulnud. Akutrellile puuri valides võik ehk vaadata, et see oleks päripäeva vindiga, et see end trelli otsas lahti ei keeraks.
Akutrell valik on raskem, sest vanade ja ka uute odavamatega ei pruugi hakkama saada. Kindlasti toimivad trellid, mille pinge on 18V ja ühe töökorras 5Ah akuga peaks Eesti tingimustes hakkama saama kuskil kaks päeva. Trelli padruni suurus peab olema 13mm. Vaadata tasub veel trelli väändemomenti, mis võiks olla vähemalt 90Nm. Jääpuuridele müüakse ja kasutatakse ka väiksema väändemomendiga akutrelle, aga kui hästi või halvasti need toimivad saavad rääkida kasutajad. Nendele parameetritele vastava trelliga kindlasti hätta ei jää.
Jääaukude tegemisel tuleb trell panna tavalise puurimise peale, sest löökrežiim võib terad ära lõhkuda. Puurimisel on mõistlik puurist ja üldse liikuvatest osadest mitte kinni hoida. Kui kinnas või käsi jäävad adapteri või jääauku vajumise kaitse kinnituse vahele, siis lõpeb see parimal juhul puruks tõmmatud kinnaste, kehvemal veriste näppudega. Ma tean kui lihtsalt käsi just täpselt nendesse kohtadesse läheb, sest need on nii loogilised.
Trellil tuleks valida aeglane käik, sest rakenduv jõud on suur ja kui puur peaks mingil põhjusel, näiteks topeltjäässe, kinni kiiluma, siis on oht käed välja väänata. Jõudu kasutada ei ole muidugi vaja, puur läheb jäässe nagu sulavõisse. Pigem tuleb puurimise lõpus kogu kupatust tagasi hoida, et see hooga vastu jääd ei maanduks. Peale esimest auku on mõistlik trelli padrun ja puuri terad üle kontrollida ning vajadusel kinni keerata.
Kala Pärnus on! Palju on ka väikest aga kõvemad mehed püüavad päevaga normi täis, minusugused peavad leppima vähemaga.
Päev sai siiski kenasti veedetud, kala püütud, natuke kaameraga mässatud ja korraliku õhtusöögi jagu fileekalu kaasa tassitud.
Akutrell valik on raskem, sest vanade ja ka uute odavamatega ei pruugi hakkama saada. Kindlasti toimivad trellid, mille pinge on 18V ja ühe töökorras 5Ah akuga peaks Eesti tingimustes hakkama saama kuskil kaks päeva. Trelli padruni suurus peab olema 13mm. Vaadata tasub veel trelli väändemomenti, mis võiks olla vähemalt 90Nm. Jääpuuridele müüakse ja kasutatakse ka väiksema väändemomendiga akutrelle, aga kui hästi või halvasti need toimivad saavad rääkida kasutajad. Nendele parameetritele vastava trelliga kindlasti hätta ei jää.
Jääaukude tegemisel tuleb trell panna tavalise puurimise peale, sest löökrežiim võib terad ära lõhkuda. Puurimisel on mõistlik puurist ja üldse liikuvatest osadest mitte kinni hoida. Kui kinnas või käsi jäävad adapteri või jääauku vajumise kaitse kinnituse vahele, siis lõpeb see parimal juhul puruks tõmmatud kinnaste, kehvemal veriste näppudega. Ma tean kui lihtsalt käsi just täpselt nendesse kohtadesse läheb, sest need on nii loogilised.
Trellil tuleks valida aeglane käik, sest rakenduv jõud on suur ja kui puur peaks mingil põhjusel, näiteks topeltjäässe, kinni kiiluma, siis on oht käed välja väänata. Jõudu kasutada ei ole muidugi vaja, puur läheb jäässe nagu sulavõisse. Pigem tuleb puurimise lõpus kogu kupatust tagasi hoida, et see hooga vastu jääd ei maanduks. Peale esimest auku on mõistlik trelli padrun ja puuri terad üle kontrollida ning vajadusel kinni keerata.
Kala Pärnus on! Palju on ka väikest aga kõvemad mehed püüavad päevaga normi täis, minusugused peavad leppima vähemaga.
Päev sai siiski kenasti veedetud, kala püütud, natuke kaameraga mässatud ja korraliku õhtusöögi jagu fileekalu kaasa tassitud.
Lisa kommentaar