Äikesekalad
Kas kala võtab äikesega? Esmaspäeva õhtul läksin kodujõele mikrojitamise plaaniga ja vahetult peale saabumist pani taevast esimese litaka ära nii, et maa värises. Kõik mõtlesin, sest näiteks forellipüük peale äikest on mulle üsna tulutu tegevus tundunud.
Tegelikult olen ma äikesega kala saanud küll. Väikese poisina seisin ükskord paljajalu Lohja järves, äike raksus, vihma kallas ja mina püüdsin õngega ahvenaid. Võtt oli meeletu ja mul ei tulnud pähegi püüki pooleli jätta. Praegu ma vist pelgaks sellise ilmaga latiga paljajalu vees seista. Meenub veel kord, kui olime hommikul Peipsi järvel, tuult ei olnud, kajakas ka ei raiunud, aga ahven näris sikut nagu segane. Kolme tunniga oli mul 40kg kala kinni võetud, kui lähenes korralik äikesepilv. Kaaslane muutus veidi närviliseks ja kuigi kala ikka võttis, läksime kaldale ära. Rohkem kogemusi hetkel ei meenu aga vanemad forellikütid on õpetanud, et erilist mõtet äikese ajal püüda ei ole, kala lihtsalt kardab. Katsetud äikesejärgsetel hetkedel nii meres kui forellijõgedel on seda veendumust ka süvendanud.
Nüüd juhtus nii, et jõe äärde jõudes käis esimene litakas ja vihma hakkas sadama. Loksutasin väikest jigi kohe paadisilla kõrval üles-alla, ahvenad tulid lanti uudistama aga võtta ei tahtnud. Ootasin äikese ülemineku ära ja läksin ikkagi proovima, sest jigipüük meeldib mulle üha rohkem. Suurel ahvenal tundus tõesti suu lukus olevat aga üks 350-400 grammine päts pidas rohekas-oranzi jigi siiski vastapandamatuks. Väiksemat kala oli paarikümne ringis aga tõesti tundus, et äike oli kala pigem ettevaatlikuks muutnud. Lisaks tuli paati paar alamõõdulist ja kaks mõõduhaugi, kellest üks tuli koju kaasa, teise lasin tagasi järgmiste kalameeste lante röövima.
Peenikese mikrojigi varustusega on sellisete röövlite taltsutamine tõeline rõõm. Enamjaolt on võtud madalas vees silmaga näha ja torpeedode sööst on muljetavaldav ning niisama lihtsalt neid paadini ei tiri. Need on ägedad kaklused. Mida siis äikesest arvata? Kala justkui võttis ja ei võtnud ka, võta siis kinni.
Nüüd juhtus nii, et jõe äärde jõudes käis esimene litakas ja vihma hakkas sadama. Loksutasin väikest jigi kohe paadisilla kõrval üles-alla, ahvenad tulid lanti uudistama aga võtta ei tahtnud. Ootasin äikese ülemineku ära ja läksin ikkagi proovima, sest jigipüük meeldib mulle üha rohkem. Suurel ahvenal tundus tõesti suu lukus olevat aga üks 350-400 grammine päts pidas rohekas-oranzi jigi siiski vastapandamatuks. Väiksemat kala oli paarikümne ringis aga tõesti tundus, et äike oli kala pigem ettevaatlikuks muutnud. Lisaks tuli paati paar alamõõdulist ja kaks mõõduhaugi, kellest üks tuli koju kaasa, teise lasin tagasi järgmiste kalameeste lante röövima.
Peenikese mikrojigi varustusega on sellisete röövlite taltsutamine tõeline rõõm. Enamjaolt on võtud madalas vees silmaga näha ja torpeedode sööst on muljetavaldav ning niisama lihtsalt neid paadini ei tiri. Need on ägedad kaklused. Mida siis äikesest arvata? Kala justkui võttis ja ei võtnud ka, võta siis kinni.
Lisa kommentaar