Kala- ja jahimeheks saamine
Kui midagi mulle tõeliselt naudingut pakub, siis pühendun ma täielikult, olgu selleks kalapüük, jahipidamine või midagi muud. Mitte et see mu naisele meeldiks, aga nii lihtsalt on. Ma lihtsalt pean nädalas vähemalt kaks-kolm korda kalale, jahile või koeraga metsa luusima pääsema.Ma mäletan oma esimest kala väga hästi. Nii nagu enamus minuaegseid, saadeti mindki lapsena pikkadeks suvedeks maale vanavanemate hoole alla. Kümneaastasena oli mul õnnestunud hankida spinning, Nevskaja ketas ja Leningradi banaaniks kutsutud lant. Valgejõel Kotka tammi peal suutsin tamiili mõned korrad korralikuks sasipuntraks visata, kuid kogu selle segaduse käigus sain kätte elu esimese haugi. Kolme tilga vere ja näpu andmise etapp jäid vahele, võeti kohe üleni, saba ja sarvedega. Ülejäänud suvi möödus sealsamas Valgejõel ja Lohja järvel kala püüdes.
Õnnetoova Nevskaja ketta ja alumiiniumspinningu saatus on tänaseks teadmata, kuid Leningradi banaan on siiani landikarbis alles ja selle legendaarse landiga olen kaldale toonud veel nii mõnegi lõhe. Aastatega on kasvanud oskused ja võimalused, mõnel aastal olen koju tassinud ka üle poole tonni kala. Suur saak on tore, aga tänaseks on kõige olulisem rõõm ilusast kalapüügipäevast, milles peab olema kala otsimist ja leidmist, kohtumisi ja elamusi.Jahimeheks sain ma juhuse tahtel 2014. aasta lõpus. Olin alati arvanud, et minu suurim kirg on kalapüük ja muule ei ole selle kõrval kohta. Kui aga jahimehest äiapapa parematele jahimaadele suundus, jäi temast maisesse maailma maha kolm jahirelva. Ja olles juba püssi kätte võtnud, tekkis mul esimest korda elus vastupandamatu kihk sellega metsa minna. Pool aastat hiljem oli koolitus läbitud, jahitunnistus taskus ja esimene edukas seajaht peetud. Täna olen ma jahimehetee alguses ja alles õpin tundma metsaelu. Trofeejahist ei arva ma esialgu midagi ja eelkõige kütin ulukeid, mis sobivad toiduks. Üks on aga kindel, kolm tilka verd on antud ka Dianale ja "jahihaigusest" ma niipea lahti ei saa. Pigem saab mets täna isegi rohkem aega kui meri.