Hooaja viimane metsseajaht
Vaatamata tööpäevale tegime jahihooaja viimasel päeval väiksema seltskonnaga koerajahi. Minu jaoks on need ühed põnevamad ja actionit täis jahid - koerad hauguvad, adrenaliin on kogu aeg laes ja emotsioone on rohkem kui korraga keresse mahub.
Hommikune luure tuvastas, et ühes väikeses tukas on sees kolm looma, sh kaks suuremat ja üks põrsas. Leppisime kohe kokku, et suuri loomi ei küti, sest poegimisaeg on kohe algamas. Ehk suudavad nad katku käest pääseda. Koerad leidsid väikeses tukas olevad loomad kiiresti üles ja ajasid seapundi laiali, kõige suurem eraldi ja koertega, kaks väiksemat jäid eraldi. Oli üsna kindel, et mingil hetkel tulevad need kaks looma kuskilt välja ja need minutid on täis kõige suuremat põnevust, mida on võimalik ette kujutada. Ma tajusin iga keharakuga, et kohe hakkab midagi juhtuma ja iga närvirakk oli pingul kui pillikeel. Korraga roniski kesikemis koos põrsaga üle kiviaia ja mõlemad seisatusid metsaservas otsekui hinnates, kas üle lageda põllu jooksmine on ikka hea plaan. Minust järgmine kütt oli just mõni hetke tagasi suundunud metsanurga taha ja esimesed väärtuslikud sekundid kulusid kalkuleerimisele, kas lasta on ohutu. Järgmisel hetkel pistsid sead jooksu ja see pilt, kui uluk üle lageda välja tuleb, on alati imetlemist väärt. Nii nagu jahi alguses kokku lepitud, valisin põrsa ja tegin lasu, kuid loomad panid ainult kiirema käigu sisse. Järgmise sajakonna meetri jooksul olid nende taga majad, kasutasin seda aega loomadele lähemale jooksmiseks ning tegin teise paugu. Põrsas võpatas, aga jooksis edasi.
Veidi hiljem tuvastasime, et lask oli siiski tabanud, koerad võtsid jäljed uuesti üles ja saime põrsa kätte. Oma teisel jahihooaja olen küttinud kümmekond metssiga, enamiku neist hiilides. Seakatk on nüüdseks laialt levinud, metssigade arv oluliselt vähenenud ja ilmselt ootab ees vähemalt 3-4 aastat ilma põnevate seajahtideta. Õnneks ei ole metsad päris tühjad ja mina ei usu, et katk ka 100% tapab.
Algab koprajahi hooaeg.
Veidi hiljem tuvastasime, et lask oli siiski tabanud, koerad võtsid jäljed uuesti üles ja saime põrsa kätte. Oma teisel jahihooaja olen küttinud kümmekond metssiga, enamiku neist hiilides. Seakatk on nüüdseks laialt levinud, metssigade arv oluliselt vähenenud ja ilmselt ootab ees vähemalt 3-4 aastat ilma põnevate seajahtideta. Õnneks ei ole metsad päris tühjad ja mina ei usu, et katk ka 100% tapab.
Algab koprajahi hooaeg.
Lisa kommentaar