Hõbe on rannas
Nädalavahetusel õnnestus tabada sügise esimesed hõbedased merikad. Suured nad polnud ja koju ma neid ei tassinud aga sügisene meriforellipüük oli nagu ikka emotsiooniderikas - kui kala leiad ja võtma saad, siis elavad nad ainult saba peal ja küünal järgneb küünlale.
Jutud, et hõbedane kala on rannas hakkasid levima juba reedel. Laupäeva pärastlõunal ei pidanud närvikava vastu ja läksin ise proovima. Esimene kala tuli kohe püügi alguses, nagu ikka järgnes tükk tühja maad kuni leidsime koha, kus kala oli koos ja võtt järgnes võtule. Üks neist oli keerutuse järgi ka suurem aga ära ma teda ei näinud ja kindel pole. Äge oli, kokku sain kontakti viie kalaga.
Vaatasin ka natuke päevikut ja nii vara ei ole ma tavaliselt hõbedast kala saanud, kalendri järgi peaks veel paar nädalat ootama. Panen üles mõned varasematel aastatel enamvähem samal ajal tehtud fotod meriforellidest. Siit leiab natuke võrdlusmaterjali ka ühe Facebookis toimuva verbaalse kakluse juurde, kus arutletakse, kas pildil on meri- või jõeforell ja kas kuderüüs meriforell võib ikka olla kollaka värvuse ja pruunikate täppidega.
Igal juhul on hooaeg avatud, kivid teile kottidesse ja konks perse!
Vaatasin ka natuke päevikut ja nii vara ei ole ma tavaliselt hõbedast kala saanud, kalendri järgi peaks veel paar nädalat ootama. Panen üles mõned varasematel aastatel enamvähem samal ajal tehtud fotod meriforellidest. Siit leiab natuke võrdlusmaterjali ka ühe Facebookis toimuva verbaalse kakluse juurde, kus arutletakse, kas pildil on meri- või jõeforell ja kas kuderüüs meriforell võib ikka olla kollaka värvuse ja pruunikate täppidega.
Igal juhul on hooaeg avatud, kivid teile kottidesse ja konks perse!
Lisa kommentaar