Vegan jaanid — Kütijutud

Teate ju küll seda ütlust, et "vegan tähendab indiaani keeles "Sitt Jahimees"", mul on see päev käes ja jaaniks jäi sokk koju toomata. Viimased kümme päeva olen metsas käinud peaaegu kõik õhtud, loomi näinud igasuguseid, aga enda näpp jäi sirgeks. Videos on mõned värisevad kaadrid viimastel õhtutel kohatud ulukitest aga õigetel hetkedel polnud muidugi aega kaameraga jännata.

Mitu õhtut varitsesin üht ilusa ja jämeda sarvega sokku, aga kord polnud ta ilusti ees ja siis hakkas jälle süütunne vaevama - pulmaaeg kohe ukse ees ja käib teine ilusti kitse sabas. Küllap me jõuame sügise poole ka kohtuda. Tore on praegu vahtida iga päevaga julgemaks minevaid rebasekutsikaid, põdrapullidel paistab olevat sarvede hargnemise aeg ja kitsi on põldudel ikka päris palju. Metssigadega on kehvemad lood, ühtegi looma näinud ei ole, pehmemates põlluservades on ainult üksikud jäljed. Samas, söödaplatsile ilmus üks vähemalt viiepealine kesikupunt täna hommikul välja.

Päris lihavabad jaanid siiski ei tule, sügavkülmast midagi siiski leiab. Pildil on minu viimase aja lemmik, Värska-küüslaugu-sibulamarinaadis sokušašlõkk. Liha saab pehme ja on, kuidas seda nüüd seletadagi - tugeva lihamaitsega.

Lõpetuseks natuke pilte viimase aja ulukitest.

Lisa kommentaar