Sildid:

Kuritöö ja karistus

Ma olen kogu aeg arvanud, et jänese ja rebase vastasseisud kuuluvad rohkem muinasjutumaailma, sest väga tihti näeb neid põldudel kõrvuti toimetamas ja mõlemad paistavad teadvat, et ega rebane jänest kätte ei saa. Alati aga nii ei lähe.  

Lumesadu on mõne tunnid tagasi lõppenud, järsku saabunud lumerohke talv on ikka ilus. Eriti tore on, et nüüd on õhtuti kõik nähtav nagu peo peal ja see lihtsalt veab püssiga metsavahele ning põldudele jalutama. Ühe künka otsast nägin sajakonna meetri kaugusel, heinapakkide vahel askeldavat rebast. Kuna sama piirkonna linnukasvatajad on nahaalsete reinuvaderitega pidevalt hädas, ei ole päästikule vajutamise üle vaja liiga pikalt aru pidada. Rebasele järgi minnes leidsin mõne meetri kauguselt värske võitlustandri, milles oli kaotajaks jäänud jänes. Mine võta kinni, kas vaene jänes ei saanud paksus lumes hoogu üles või varitses rebane teda  heinapalli otsast ja kargas alatult ülevalt turja.
Rebane oli igal juhul suur ja vana isane loom ning kui keegi üldse jänese saagiks saab, siis tema.  

Eelmine
TRALLI HAKKAB SAAMA
Järgmine
Kraaviahvenad

Lisa kommentaar

Email again: