KaruEnnu naine saab rahulikult magada
Esmaspäeva õhtul helistas kaasvõitleja Enn Karu reservohvitseride kursuse päevilt ja kurtis, et sead ei lase enam üldse elada. Karismaatiline Kernu vallavanem elab Ääsmäe-Kernu vana maantee ääres, Muusika külas. Tema majapidamise ümbrus on selline, mis sigadele ilmselgelt meeldib.
Krundi ühte serva on ta väikese metsatuka taha kaevanud tiigi, kogu ümbrus on korralikult niidetud ja sigadele meeldib sellistel platsidel vihmausse otsimas käia. Lisame siia majast paarikümne meetri kaugusel asuvad suured tammed, mille tõrud on notsude sügiseseks maiuspalaks; naabruses asuva põllu, kus on juba tõusnud noor taliraps ja ümbruskonna kuusemetsad ning kokku saame päris suurepärase seamaa. Üles tõusunud taliraps paistab väga meeldivat paljudele ulukitele, sügise jooksul olen põldudes näinud nii metssigu, kitsi kui põtrasid, kes rohelist ja mahlast kraami ilmselge mõnuga matsutavad. Mõnes põllus on puhtaks söödud ja ära trambitud päris suured alad. Ilmselgelt ei meeldi see aga põllumeestele ja ulukikahjude vähendamine või ärahoidmine on jahimeeste töö. Nüüd tagasi Enn Karu hoovi peale.
Kui seakari maja ümber müttab, siis pere kaks koera muidugi rahus olla ei saa, need klähvivad nii, et terve maja ja pool küla kajab. Sead on haukumisega harjunud ja jätkavad täiesti rahulikul moel oma seatempude tegemist. Ennu naine on aga ärksa unega ja koerte klähvimine ei lase tal magada, lisaks ei ole sigade toitumise järel niidetud muruplatsil avanev vaatepilt just visuaalselt ilus.
Esmaspäeval puhus tugev tuul ja sigasid kuskil kosta ei olnud. Teisipäeva õhtul oli aga vaikne ja kasvav kuu andis põldudele korralikult valgust. Läheneva karja kuulsin esimest korda ära kuskil kella 22 paiku. Kas nad kahtlustasid midagi või tuiasid niisama ringi ei tea, aga välja nad ei tulnud. Südaöö paiku seisin keset põldu, kui ligi kümnepealine kari minust 50 meetri kaugusel välja tuli ja kohe noore rapsiga isukalt maistama asus. Adrenaliin mis sellistel hetkedel kehasse tulvab on meeletu, see on kõige ägedam asi, mis ühe inimesega juhtuda saab. Sa proovid olla hiirvaikselt, nuusutad kustpoolt tuleb tuuleõhk ja hoiad hinge kinni, et see karja poole ei läheks. Vaikselt, väga vaikselt proovid hiilida loomadele lähemale ja võpatad ise iga kord, kui esimeste öökülmade mõjul külmunud rapsitaim jala all kergelt ragiseb. Kuu läks samal hetkel muidugi pilve taha aga valgust karja jälgimiseks oli piisavalt, ilusti oli näha emis ja kümmekond põrsast. Kuigi seakatk on juba kohal ja riik maksab iga kütitud emise eest preemiat, ei luba minu südametunnistus küll karjajuhti lasta. Valisin karjast välja ühe teistest eraldi jäänud põrsa ja kutsusin ta ühe ära.
Hommikul helistas Karuenn, tänas ja ütles, et naine saab nüüd jälle magada.
Kui seakari maja ümber müttab, siis pere kaks koera muidugi rahus olla ei saa, need klähvivad nii, et terve maja ja pool küla kajab. Sead on haukumisega harjunud ja jätkavad täiesti rahulikul moel oma seatempude tegemist. Ennu naine on aga ärksa unega ja koerte klähvimine ei lase tal magada, lisaks ei ole sigade toitumise järel niidetud muruplatsil avanev vaatepilt just visuaalselt ilus.
Esmaspäeval puhus tugev tuul ja sigasid kuskil kosta ei olnud. Teisipäeva õhtul oli aga vaikne ja kasvav kuu andis põldudele korralikult valgust. Läheneva karja kuulsin esimest korda ära kuskil kella 22 paiku. Kas nad kahtlustasid midagi või tuiasid niisama ringi ei tea, aga välja nad ei tulnud. Südaöö paiku seisin keset põldu, kui ligi kümnepealine kari minust 50 meetri kaugusel välja tuli ja kohe noore rapsiga isukalt maistama asus. Adrenaliin mis sellistel hetkedel kehasse tulvab on meeletu, see on kõige ägedam asi, mis ühe inimesega juhtuda saab. Sa proovid olla hiirvaikselt, nuusutad kustpoolt tuleb tuuleõhk ja hoiad hinge kinni, et see karja poole ei läheks. Vaikselt, väga vaikselt proovid hiilida loomadele lähemale ja võpatad ise iga kord, kui esimeste öökülmade mõjul külmunud rapsitaim jala all kergelt ragiseb. Kuu läks samal hetkel muidugi pilve taha aga valgust karja jälgimiseks oli piisavalt, ilusti oli näha emis ja kümmekond põrsast. Kuigi seakatk on juba kohal ja riik maksab iga kütitud emise eest preemiat, ei luba minu südametunnistus küll karjajuhti lasta. Valisin karjast välja ühe teistest eraldi jäänud põrsa ja kutsusin ta ühe ära.
Hommikul helistas Karuenn, tänas ja ütles, et naine saab nüüd jälle magada.
Lisa kommentaar