Kavala emise kari kukkus sisse
Sellel postitusel on 1 vastus
Õues on -10 kraadi, üliettevaatlike sammude kiuste teeb jalge all krudisev lumi meeletut lärmi. Öises metsas seakarja poole hiilija kõrvadele tundub see krigin nagu Iron Maideni kontsert.
Mulle ei meeldi pukijaht, see tundub kuidagi igav. Põnevus puudub ja kui seakari ikka kõrgistme alla välja tuleb, siis on nende pääsemisvõimalus üsna väike. Hiilides on seevastu iga närvirakk pingul kui pillikeel. Iga hetk vaatad, kuhu astud ja loodad, et liigne lärm, lõhn või midagi muud karja ei ehmata, sest vähimagi kahtluse puhul kaovad nad metsa kui tuul. Pildil olevat karja olen viimaste nädalate jooksul hiilinud juba mitmeid kordi ja ikka on nad minust targemad ja kavalamad. Krigisevale lumele vaatamata sain neile seekord piisavalt lähedale.
Aitäh sulle Diana, et pakkusid jahielamuse!
Aitäh sulle notsu, et täidad meie toidulaua!
Eesti riik tänab sind ka, sest nüüd oled sa number statistikas, mis näitab kuidas riik seakatkuga võitleb!
Ma lähen võtan sinu mälestuseks nüüd pitsi viina!
Aitäh sulle Diana, et pakkusid jahielamuse!
Aitäh sulle notsu, et täidad meie toidulaua!
Eesti riik tänab sind ka, sest nüüd oled sa number statistikas, mis näitab kuidas riik seakatkuga võitleb!
Ma lähen võtan sinu mälestuseks nüüd pitsi viina!
1 vastus
Lisa kommentaar