Häbilugu

Raisk, nii närvi ajab. Käisin Peipsil ja sain pika päeva tulemuseks viis ahvenat. Needki suure vaevaga ja ainult tänu tahtejõule kinni võetud. Tahaks jubedalt ropendada, aga avalikult pole ilus.

Kalapüügiga on ikka nii, et kala näris üleeile, eile ja võtab homme. Juba kümmekond päeva on käinud jutud, et Peipsist saadakse ilusti ahvenat. Tõusin kell pool viis, endale ebatavaliselt istusin 15 minutit ja mõtlesin, kas ikka minna või edasi magada. Oleks pidanud edasi magama, aga see on tagantjärgitarkus. Kell kaheksa oli paat vees ja ohumärgid ilmnesid kohe - ümbruskonnas oli vaid kaks paati, neistki üks kohas, mis tuleb ikka igaks juhuks järgi proovida ja teises isa kahe lapsega õnne proovimas. Õhtupoolikul nägin veel ühte paati, mees pani ankru sisse, võttis ennast särgiväele, tegi ühe viske, kala ei saanud, võttis ankru üles ja sõitis minema. Proovisin läbi kõik kohad, kus viimasel ajal on väidetavalt kala saadud ja kõik vanad punktid, aga igal pool valitses täielik vaikus. Valetan, ühe platsi peal sain jigidele kaks lööki.
Et "mõnu" oleks täielik, tõusis lõuna paiku tuul ja kohale jõudsid lubatud vihmapilved. Ma ei andnud alla, proovisin järjest uute kohtade peal, mõnel pool näitas isegi lood kala, kuid võtt oli ikka null. Püügiaega said nii Peipsi rakendusega jigid, suvesikuska kui voblerid. Lõpuks "Ahti" siiski halastas ja andis ühe kivivare pealt trollimisega viis ahvenat. Lubasin endale pühalikult, et sel suvel ma enam järvele jalga ei tõsta ja tahtsin ka kogu Peipsi kola üle parda visata, aga see poleks lihtsalt ilus olnud. Näis, kas seda lubadust ka pidada õnnestub. Häbilugu igatahes.  
Hommikul helistas Peipsi ääres elav sõber ja ütles, et õhtul said mingid vennad ikkagi kahepeale 50kg ahvenat. Raisk, no nii närvi ajab. 
Eelmine
Parim uni lahtise taeva all
Järgmine
Kõdistada kõrva tagant või ...

Lisa kommentaar

Email again: